Cidade dos Homens - Adriano Goldman, Cao Hamburger 2004Esimene hooaeg sai ka Brasiilia piiridest väljaspool populaarseks ja osteti mitme telekanali programmi. Teine sesoon on tänu sellele nõme turismi reklaam ja endist karmi favela-elu realismi tuleb nüüd teeseldud lõbususega siluda. Väikesest originaalsest independent produktsioonist kasvas välja Rio de Janeiro visiitkaart välismaalastele ja vägivalla, räpasuse ning vaesuse demonstreerimine enam ei kõlba. Enam ei seikle rõõmsameelsed neegripoisid Acerola ja Laranjinha kalašnikovidega relvastatud narkoparunite maailmas, vaid tsillivad nagu muretud dandy´d mererannal. Käiakse tantsupidudel tüdrukuid lantimas, surfatakse beachil ja võetakse ette isegi ebareaalselt päädiv reis Sao Paolosse. Kõik selle nimel, et välismaine televaataja Brasiiliasse meelitada. Tehakse lollidele isegi puust ette, kui ühes episoodis peategelased turiste mööda linna juhatavad ja koos vaatamisväärsusi naudivad. Sublimaarsest sõnumist pole enam siin juttugi, otsene häbematu reklaam, hale ja vihaleajav. Isegi muuusika valik on pehmem. Esimese hooaja terav-kriipiv portugalikeelne gängsta hip-hop on vahetatud välja vedela lalina vastu. Hea seriaali suutsid ära sittuda.
Kui nüüd eksootilise favela jõuline eksploateerimine välja jätta, on seriaal talutav. See tähendab amatöörnäitlejaist peaosatäitjad on omal vanal nauditaval tasemel. Nendevaheline dialoog on ikka võrratu, kokkumäng suurepärane ja esitus koomiline. Julgen kindlalt väita, et tulevased Ladina-ameerika kinokuulsused. Mitte küll staarid, sest rassistliku Brasiilia jaoks on nad liiga murjanid. Nahavärv aga mängib sealmaal suuremat rolli, kui ameerikamandri põhjapool. Kokkuvõttes kõvasti kehvem kui esimene sesoon, kuid mõne hea idee ja manjana easy fiilinguga. Loodan tulevikus ka kaks viimast hooaega läbi vaadata, enam lahjemini seda muretut brasiilia getoelu kujutada ei saa, pigem vürtsikamalt. 2/5
Neeger päevitab.
No comments:
Post a Comment