Monday, March 19, 2007

Children of Men

Children of Men - Alfonso Cuarón 2006

Mida sellest Alfonso Cuarón´ist ikka arvata, oli varem teinud modernse versiooni Great Expectations´ist, ainsa vaadatava Potteri ja mega igava teeny vingumise nimega Y tu mamá también. Lavastaja, kes minu jaoks paistis silma vaid võõrapärase nime, mitte saavutuste poolest. Children of Men´i vaatamine oli mul rohkem nagu kohustuslik ettevõtmine, sõber oli filmi eest juba hoiatanud, kuid kuna sci-fi, peab ju ikka läbi vaatama. Oma suureks rõõmuks avastasin aga, et tegu on väga hea filmiga. Tõsine traagiline storyline, kohati väga ilusad kaadrid, ning sümpaatsed Clive Owen, Julianne Moore ja Michael Caine, kõik see andis filmile jumet, kuid mina jälgisin ja nautisin rohkem pingsat põnevikku. Filmi kahekümnendal minutil tehakse ots lahti ja lastakse pinget kruvides lõpuminutiteni välja. Vahepeal küll rahulikum peatus hipide juures, kuid eks rohtu pahvides peabki tsillilt võtma ja möödanikke meenutama, et vaatajal aidata suurt pilti kokku panna. Hipide rohelisest metsast juurest sõidetakse aga otse Bosnia halli sõjakeerisesse. Tuleviku Britannia immigrantide laagri väravas toimuv tekitab koheselt paraleeli Srebrenica gemotsiidiga, ning laagris aset leidvad tulevahetused on justkui Balkani linnalahingute koopiad. Bexhill´i ja Sarajevo välimuski on sarnane, mürsuaukudega majad, olmeprahist ja sõidukõlbmetutest autodest ummistatud tänavad, ning isegi samad romaani verd inimesed. Rassiline, etniline ja sotsiaalne rõhumine, millele loodetava lõpu tegijat Clive Oweni tegelaskuju kaitstes läbi kuulidemere veab. Kahekümne aasta pärast toimivat tulevikku oli hästi kujutatud nagu viimase aja near-future ulmekates ikka. Kõik toimis ka loogiliselt, võimul ei olnud mingid fašistid nagu police opressionit nähes ekslikult arvata võib, mingit viidet vähemalt sellele ei antud. Euroopa police state nr. 1 on britannia juba niigi oma karmide seadustega kodanike jälgimise ja identifitseerimise koha pealt. Filmis näidatav on väga loogiline jätk juba toimuvale ja 20 aasta pärast enam keegi taunivalt pead ei vanguta. Minu arvamus on, et selleks ei lähe isegi viljatust tarvis, uus maailma kord saabub igal juhul. 4/5
"Püha lapsega" sõdurite spaleeri läbimine oli filmi nõrgimaid kohti. Emotsionaalselt võimsa laenguga, kuid ebatõepärane.

7 comments:

Anonymous said...

ma kunagi tahtsin panna siia ühe hoiatava commendi, et sa seda filmi mingil juhul ei vaataks aga sul vist commenteerimine jupsis jälle. aga nüüd tuleb siis välja, et sulle see meeldis.
minu jaoks oli selles filmis kaks tähelepanuväärset momenti. esiteks, et see p.d. jamesi romaani järgi tehtud filmis puudub igasugune arvestatav sisu, õieti on see sisu nii ila ja rõve, et ka oleks tahtnud dvd-puldi vaatamise ajaltuhandeks killuks peksta, kuna muud midagi kätte ei sattunud. röökimaajavalt tühi ja idiootlik film! vähemasti oli dvd-ga tore rõdult naabritele lendavat taldrikut teha. aga teiseks olid siin maailma parimad action-stseenid. kokku kolm tükki: kallaletund metsa vahel; autoga põgenemine ja siis see ühes kaadris lõpulahing. absoluutne tipp - no keda enam hollywoodi stiilis actioni näitamine filmis üllatab, eks. cuaron lahendas madinakohad first-person vaatepunktist - ei mingit montaazhi ja hoopis teine tera. seejuures on siis lausa kummaline, et ta oma uudset madinalahendused niivõrd lollakasse filmi toppis. need action-stseenid oli nii head, et ripi välja ja kõrvata uuesti - muu filmi võib aga peldikust alla lasta - midagi niivõrd lolli pole ma aastaid näinud. ps- kas mitte cuaron ühte harry potterit ei lavastanud.

Trash said...

Tegelt oli see cuaroni potter parim, oldman ja thewlis, you know. Muu filmi kohta nagu ütlesin, vaatasin põnevikuna, mida sinagi esile tood.
Romaani lugenud ei ole, võrrelda ei oska.
Poiss ja koer novelli lugesin aga siiski läbi. Film ja jutt täiendavad teineteist ja tasub ikka mõlemaga tutvust teha.

Anonymous said...

tubli, mina loen praegu alatristet, et enne loen läbi ja siis film, kuigi filmis on mitu raamatut kokku pandud, mul on aga ainult esimene osa.

Trash said...

Mulle Alatriste film ikka kohe väga meeldis, oleks lausa kahju kui sa raamatuid enim hinnates filmist ei peaks. : (
Loodan siiski, et sulle meeldib.

paranoica said...

noh, kui asja mitte niivõrd karmilt suhtuda kui mordahunt siis minu meelest on küll tegu 100% kvaliteetmeelelahutusega, eriti visuaalse poole pealt oli super. näitlejad ei andnud kohe mingilgi määral välja zanri tüüpilisi macho v mingil määral erakordsete tüüpide mõõtmeid, ei - sa näed seal tegutsemas tavalisi inimesi kõigi oma nõrkustega (böö klišee);

mis eriti bueno oligi, et cuaron ei kasutanud kogu oma visuaalsete efektide arsenali ära alguses, lõpuni, lausa viimase kaadrini välja oli pilt vaheldusrikas samas jälgitavalt (vaatajaga arvestavalt).

imho kahtlemata 1 eelmise aasta muhedamaid asju.

Trash said...

Olen teie mõlemaga nõus ja kui keegi nüüd veel kommenteerib, siis temaga ka. ; )

Anonymous said...

ole nõus - vana caine oli väga hea selles filmis. aga kui tema juba maha lasti, siis oli selge, etteised head peavad eluga pääsema.