Dust to Glory

Dust to Glory - Dana Brown 2007

Minu parim internetituttav on minuga samaealine kutt Dallase lähedalt Texasest. Vaatame samu filme, kuulame samu bände, hoiame mõlemad hoos sama internetiprojekti ja oleme tsillid, sarnase huumoriga vestluspartnerid. Texase kutt tegeleb interneti kõrvalt hirveküttimise ja oma relvakolletsiooni suurendamisega, mina õnnetu pean aga aeg-ajal tööle nägu näitama. Rohkem nagu erinevusi ei ole. Vaat´ see tüüp hakkas paar kuud tagasi mulle päevast päeva seletama kuidas ta kohe sõidab Dallasesse ja ostab poest käesoleva filmi DVD. Rääkis ja rääkis kuni endalgi tekkis huvi, et mida võiks üks motokrossist rääkiv dokfilm mulle pakkuda. Viimati huvitusin mootoritest ja masinatest kümne aastasena ja kuigi isa proovib mind siiani autorooli meelitada ning helistab aeg ajalt, et tuletada algava F1-e teleülekande algusaega meelde, on kogu see motosport siiani minu jaoks jäänud ebahuvitavamaks kui matemaatika valemid. Teksaslane aga jahus päevadekaupa edasi ja lõpuks saatis mulle isegi filmi. Baja 1000 on tuhande miili off-road kross kus sõidetakse mitmes eri klassis alates mootorratastest, bagidest ja kõrberalli jaoks spetsiaalselt kokku pandud hübriidautodest ning lõpetades viimastena kohaleloksuvate Wolkswagen Põrnikatega. Vastupidavussõit kestab keskmiselt 17-20 tundi mille jooksul vahetatakse hooldustiimide poolt roolis istuvaid juhte, kumme ja mõnikord isegi terve mootor välja. Film keskendub Mouse´i nimelise hüüdnimega krossiveteraanile kelle eesmärgikas on soolona finišeerida, ehk läbida üksi, ilma juhti vahetamata kõik tuhat miili. Laiema vaatluse alla aga võetakse terve legendaarse ralli omanäolisus.Dana Brown on mainekas ekstreemspordi dokumentalist ja mehe töö näeb professionaalselt võimas välja. Kümnete ja kümnete eri kaameratega auto eest, seest ja külgedelt linti võetud show oli selline eye-candy, et tekitas isegi minusugusel võhikul isu tsiklisadulasse hüpata ja gaasi väänata. Mitte kusagil varem pole ühtegi rallit nii ilusa vaatemänguna kujutatud ja nagu kihutavatest masinatest looduskaunis kõrbemaastikul veel vähe oleks, siis lisati veel võistlusmomendist tekkinud põnevust, huvitavat infot hooldustiimide ja organisaatorite tööst ja ka killuke traagikat. Meeletult kaunis ja pinev. Kogu seda hingematvalt kena vaatemängu rikuvad aga täiesti suvalistel hetkedel sissesõitvad intervjuukatked kunagiste Baja 1000 ralli staaride ja nende pereliikmetega. Hollywoodlikult imal ja heroiline jutt mis võib huvi pakkuda vaid tõsistele ala harrastajatele aga minu jaoks venis nagu lääge siirup, lõhkudes täiega kenadest kaadritest jäänud positiivset muljet. Ka soundtracki kallal võiks väheke viriseda. Kuigi filmi ülesehitus ja kaadrid nõudsid intensiivset ja tagantkihutavat muusikat, oli tegijate valikuks tihti liiga hurraa-fiilingust kantud USA mainstream´i kõlaga rockmuusika. Väga põnev ja kaunis vaatemäng mis oleks pidanud jääma vaid ralli enese visuaalselt haaravaks kroonikaks aga mitte muutuma tänu intervjuudele läägeks ameerika unistuse ülistamiseks. 3/5

Peale vaatamist kirjutasin Texase tüübile pika teksti sellest mis meeldis ja mis mitte. Tüüp vastas, et pole viitsinud veel ise vaadata, et teda tegelikult niiväga see film ei huvitagi. Heh, naljamees.