Slacker

Slacker - Richard Linklater 1991

Kui just kirjutasin, et Heaven's Gate´iga seoses olid mu lootused kõrgemad, siis sama pädeb ka Slackeri kohta. No ei meeldinud 50% ulatuses, sest film kordas ennast, sisaldas ühte punnitatud hetke ja üle poolte tegelaskujudest olid ebameeldivad ning seoses sellega ebausutavad. Teose ülesehitus aga nõuab sinult just vankumatut usku kõige näidatava tõepärasusse, sest jalutuskäik Austini linnas peab olema realistlik, kogemuslik ning käega katsutav. See on pilt noortest, nende mõttemaailmast ja nende tegemistest või tegutsematusest. Kuna teos on episoodilislt võetav, võib südamerahuga mõnda lõiku armastada ja mõnda vihata aga võib ka lihtsalt teha ühe patseeringu linnas, sest sooja õhtupäikese käes tahaksid kõik släkerismi harrastada. Tõstis ju käesolev film selle sõna taas ausse ja andis mittemidagi tegemisele ausa ameti tiitli. Samuti tõstis teos taas ausse vajuma hakkanud USA indie-kino, mõjutas mitmeid tulevasi lavastajaid ning tegi kuulsaks Austin Texas´e kohalikke bände. Arvatavasti on minu hinnang seotud aja lõhega, sest võin uskuda kui uuenduslik ning naelepea pihta lööv võis teos omal ajal olla. Aastaid hiljem aga ei paku ta paljut, sest kogu ajastu slackerism mõjub nüüd iganenuna ning samuti puudub pildiline uudsus. Järgnenud traditsioonilisemad Richard Linklater´i teosed nagu Dazed and Confused ja SubUrbia on aga siiani suured lemmikud. 2,5/5

Lavastaja cameo.