Thursday, February 11, 2010

Straight Time

Straight Time - Ulu Grosbard, Dustin Hoffman 1978

Dustin Hoffman mängib röövimise pärast istuma saadetud kriminaali kes tingimisi vanglast vabanedes püüab käia mööda sirget teed, otsida endale eluase, tööots ning pikemas plaanis leida ka tüdruksõber. Tundub, et asjad sujuvadki, mees saab hotellis viisaka vaestetoa, leiab tööbörsi kaudu ameti konservivabriku transamehena ning oma enesegi üllatuseks, soostub talle töö hankinud neiu kohtamisele tulema. Tingimisi vabastatul on aga nimekiri kohustustest mida vanglasse tagasisattumise vältimiseks täita tuleb ning kui tema järelvalveametnik ei paista just huumorimees olevat, siis on konflikt kahe mehe vahel kerge tekkima. Filmi parim moment oli just see ausat teed käiva mehe murdumise hetk. Alul tagasihoidliku ja vagura väikese mehe mulje jänud Hoffmann transformeerus hetkega külmavereliseks kriminaaliks, konservitehase jooksupoisist sai allilma autoriteet ja seadusekuulekast endisest vangist uusi kuritegusi kavandav retsidivist. Mehe toimik mis alul tundus täis olevat noorepõlverumalustest tekkinud märkmeid, omandas nüüd hoopis teise tähenduse, tegu oli läbi ja lõhki pätiga, kuigi vaatajat suudeti pool tunnikest vagura mehe imidžiga lollitada. Teost peetakse Dustin Hoffman´i parimaks tööks seitsmekümnendatel ja tema mängitud Max Dembos oli tõesti usutavust ning karismat. Põhineb vangitrelle seestpoolt näinud Edward Bunker´i raamatule ning tänu autoripoolsetelöe kogemustele, suudeti korralikult usutavalt liikuda nii draama kui thrilleri žanris. Hea krimidraama seitsmekümnendatest, kõva kinotükk mida ei olnud kahju taas kord üle vaadata. 3,5/5
Max Dembo - LA allilma tunnustatud röövel.

2 comments:

Paawo said...

High Contrast'i Twilight's Last Gleaming sämpeldab David Shire'i Straight Time skoori.
Kuna ma selle soundtracki pole kusagilt kätte saanud võtan filmi kunagi ette.

Trash said...

Ma muidugi OST´i ei pannud üldse tähele. Nagu ikka, nagu ikka...