Tuesday, September 29, 2015

Tek Def


Tek Def
Trash Can dance 2015
TCD90 kassett

A:

1. Darkside - Süüde! 04:33
2. Crash Test Money – Blood Smoke (uncut)04:26
3. Süstem - Korrupt 03:12
4. Oudeis - Phantom Melodies 04:07
5. Killerkat - Я твой слуга 06:16
6. Mammon - Raudmets 06:31

B:

1. Tont - Mask 04:59
2. Johho - Hõbepaberitega Haapsalu 05:30
3. Tetragrammafon - Soosääsk 04:06
4. Merelinnud - Acid On The Floor 06:55
5. Robi Uppin - Clowntown Indian Fiddle 03:30
6. Rasmus Lill - Nr. 128 03:37

Tiraaž 242
Kestus umbes 58 min..
Tasuta
Huvi korral võta ühendust Facebooki kaudu või kirjuta gtm242(ätt)hot.ee.

Trash Can Dance´i tantsumuusika kogumik. Minu lemmikud jalakeerutamise lood. Kuna ma tantsumussist mitte kriipsugi ei tea, ega oska siin lahterdama kukkuda, et mis on house ja mis breakbeat või milline see õige techno on, siis olen oma peas kõik kogumikul olevad artistid technomuusika alla surunud ja eks see enam-vähem nii olegi? Ütleme siis, et eesti teknokassett. Üheksakümnendatel ilmus mitmeid tantsumussi kogumikke, nii mõnedki neis kultuslikku staatusesse tõusnud, kuid ajal mil noored rütmibiiti tegema asusid ja avaldamiseni jõudsid, oli üheksakümnendate keskpaik ning siis puhusid juba uued tuuled ning technost ei rääkinud keegi, ikka house ja jungle ning taamal drum´n´bass koidik kumamas. Sekka näputäis trance´i. Kui mõni otsustaski ketserlikult karedamat tehasesaundi tantsumussi tuua, siis kuulsused ja gurud noomisid, et kui ikka lihava soulimamma samethäält pehme rütmi peale silitades asetatud ei ole, siis pole see üldse õige muusika ja ei ole vaja oma aega tühjale-tähjale raisata! Ühesõnaga üheksakümnendate keskpaigas oli techno venelaste reivimuss ning õiged eestlased seda ei puutunud, varasemal veelgi vaesemal ajal aga polnud lihtsalt leida vajalikku tehnikat sedalaadi mussi tegemiseks ja kui ilmusid siin kasutusse esimesed arvutid, säplerid ja midid, siis tundus tehno kas aegunud või tänu eurodance´i mainstreami sulandumisele, liialt kommertslik. Lakooniliselt öeldes, Human Resource´i "Dominator´i" taolist hitti siin keegi üheksakümnendate alguses valmis ei treinud. Aastal 2007 andis Ancient Methods välja oma esimese reliisi ja see ajas kõrvad kikki, tuletas meelde aegu mil tantsumuusika võis olla lõikav, tume ja vägivaldne ning mõned aastad peale seda hakkas sellist karedamat technot ilmuma ka kodumaiste noorte soundcloudi kontodele. Käesolev kogumik ongi valdavalt lugudest mille ma kunagi soundcloudis tääginud olen, lugudest mis minu jaoks on esinenud just sellist karmust ja ragedust või siis mõnel muul, tihti nostalgilisel, heliviisil mineviku meenutanud. Träkid vedelesid aastaid netis ja mul aeg-ajalt ikka jooksis läbi idee neid ühele või teisele kogumikule sokutada, kuid sinna see jäi, kuni lõpuks taipasin, et keldrisse kogunenud liigne hulk C60 kassette ning miks mitte selle asemel, et neid lugusid püüda kuhugi niisama sokutada, panna nad hoopis kõik ühtsele helikandjale. Tulemus on siin.
Darkside kogumikku alustamas oli lausa kohustuslik, sest tüüp on mulle rääkinud, kuidas sel ajal kui teised lasteaias nukke riidesse panid või autorallisid korraldasid, püüdis tema veenda teisi lapsi rave´i "mängima". Darkside ikka väga noore jõnglasena langes meeloodilisema eurodance´i mõjude alla ning kuigi ta on rohkem viimistlenud oma electrofunk´i träkke, on ta portfoolios ka hulganisti sellist vanakooli technot. Darkside´i träki "Süüde!" armsale naiivsusele ja õrnalt kommertslikule kõlale vastandasin mka kohe järgmise valikuga hulga süngemat biiti, mis küll tegelikult samades keskeuroopa elektroonilise tantsumussi piirides, kuid popilikkusest hoolimata päris karm lugu. Jutt siis Crash Test Money´i "Blood Smoke´ist". Süstemilt soovisin kogumikule üht teist rada, kuid konnasööjatest valgelipulehvitajad olid sellele juba käpa peale pannud ning kahest asendusloost sai valitud "Korrupt", sest kuigi väljapraagitu oleks saundiliselt isegi sellele kogumikule paremini sobinud, on siinses loos tunda lahedat absurdi ja abstraktsionismi. Järgmine rada Oudeis´ilt, vast ühelt kõige viljakamalt kohalikult technomeistrilt. Oudeis on nii palju muusikat netti üles riputanud, et kui suve hakul sai üks träkk selle kogumiku jaoks välja valitud, siis kahjuks paar kuud hiljem ma seda enam kümnete träkkide hulgast leida ei osanud. Loll muidugi loo nime ka üles ei kirjutanud, sest loll lootis selle niisama pähe jäävat. Aga asenduslugu on võrdväärselt hea ning seda enam, et haakub mõnusalt eelmise looga, viies Süstemi kaootilisust kenasti edasi. A poole lõpetavad Killerkat ja Mammon, ehk techomussi tutvustava pidudesarja Mürk taga seisvate tüüpide träkid. Tihked tahked technosed lood, just ilmekalt sedalaadsed nagu praegune techno-revival nõuab.
B poole alguses Tondi kõige värskem, jungle´i kuldaegu meelde tuletav, pala "Mask" (eelistasin seda sobilikuse tõttu träkile "TNT", hoolimata sellest, et viimane parim 2015 eesti muusikapala), mille säplingud on võetud jaapani klassikalisest müstilisest draamast "Onibaba". Johho "Hõbepaberitega Haapsalu" träkki püüdsin paigutada HÕFF 2 kogumikule,. kuid liigse tumeduse pärast jäi see välja, kuid nüüd võtsin artistiga ühendust ning siia kogumikule sobib see metalse kõlaga pala suurepäraselt. "Soosääsk" Tetragrammafon´ilt on vist selle kogumiku kõige õrnem, ilusam ja helgem lugu, kuigi ülejäänud materjalist eraldi kuulates see nii erinevana ei paistnud. Aga sellist väikest helgusemomenti oli kogumikku vaja, seda enam, et mõnusa tuimusega ja monotoonselt edasirühkiv Merelinnud looga "Acid On The Floor", taob niinimetatult traadi taas sirgeks, peksab uneluse kehast ning lõhub chilli tegutsemise kasuks. Kuna igal mu kogumikul on olnud ka üks vanem lugu, siis seekord on selleks Robi Uppini poolt aastal 1994 salvestatud "Clowntown Indian Fiddle". Imeilus väike illuke, südantsoojendav ning armastust jagav. Kogumikku jääb lõpetama Rasmus Lille lakoonilise pealkirjaga träkk "Nr. 128", pakkudes samuti üldplaanile omast tumedust, kuid tehes seda pehmelt ning isegi uinutavalt, sobides seeläbi imehästi lõpulooks.
Meediaks on taaskasutatud C60 helikassetid, neis suurema osa moodustavad TDK D tüübimärgistusega eksemplarid, kuid kokku on üle 80 erineva kasseti, sekka ka mõned metalid ning kroomid. Pool tosinat kasseti on C120, mille puhul on sama salvestis kasseti mõlemal küljel. Kassetikarbiks on taaskasutatud TDK tumedalt toonitatud slim karbid ning vaheleht on värviprindis 290 grammisel või 160 grammisel paberil. Tiraaž on 242 kassetti ning kaanekujundus on kolmes erinevas variatsioonis, ehk siis helimaterjal on igal kassetil sama, lihtsalt kaanekujundused erinevad. Kassetid on käsitsi nummerdatud.











Monday, September 28, 2015

Crash Test Money - Rash Test Venom


Crash Test Money - Rash Test Venom
Trash Can Dance 2015
TCD83 kassett

A:

1. Owl
2. Blood Smoke
4. What´s That I Hear

B:

1. Puss Feller
2. Money

Kuula Owl ja Money!
Kuula What´s That I Hear ja Puss Feller !
Kuula Blood Smoke!

Tiraaž 42
Kestus umbes 34 min. 58 sek.
Hind 4 eurot
Huvi korral võta ühendust Facebooki kaudu või kirjuta gtm242(ätt)hot.ee.

Crash Test Money postitas paar aastat tagasi netti kaks oma esimest lugu ning need erinesid märgatavalt muust eestis tehtavast technomuusikast, sest äratuntavalt kostus läbi üheksakümnendate alguse EBM´i rütmika, kauge kajana näiteks Front 242-e "Mixed By Fear´i" helikeel. Nostalgiapisar tuli silmanurka. Kirjutasin artistile kommentaaridesse, et lahe oleks kuulda ka vokaalisäpleid ning mõne kuu pärast ilmavalgust näinud kaks lugu sisaldasidki masinamuusikale lisaks inimhääli. Kui esimesed träkid viisid mõtted Belgia tantsumuusika manu, siis hilisemad meenutasid USA üheksakümnendate alguse bodymuusikat, biiti mis veel täpselt ei tea, et kas ta tahab jääda industrial-EBM maailma või keerata suund house-muusika radadele. Pehmem kui Euroopa südames tehtav techno, samas aga karmim ja löögirikkam võrreldes Põhja-Ameerika klubimussiga. Crash Test Money kõlas Code Industry, Manufacture´i ja vaheke isegi Die Warzau laadselt. Kui kasseti põhimaterjal koosnebki neljast arrtisti poolt paari aasta jooksul netti tilgutatud träkist, siis lisaloona leiab ekstra selle reliisi jaoks valminud Blood Money, kusjuures viimasena lugu lugu viib mind kuulajana taas tagasi sinna Belgia/Hollandi raskema mürtsuga, kuid popilikuma ülesehitusega, technomuusika manu. Laias mõistes võib muidugi kogu Crash Test Money loomingu vanakooliliku techno alla liigitada ja neid EBM mõjutusi pidada just selleks omanäolise sära andjateks. Muusika 100% minu maitsele. Muusika mida ma mitu aastat olen eestis otsinud ja lootnud, et mõni artist võiks sedalaadi biiti taguma hakata. Tänan sind Crash Test Money!
Meediana on kasutatud C35 valge korpusega kroomfunktsiooniga salvestatud kroomkassette millel värviline kleebis. Vaheleht on nn. postkaart formaadis ning prinditud 250 grammisele paberile. Kassetikarp on tavaline standartne läbipaistev. Kassetikleebiste ning kaante kujunduse autoriks on mees kes lõi ka lindil oleva muusika, ehk Silver Lepik. Fun fact kasseti juures on, et tegu TCD reliiside hulgas ainukese salvestisega mis ülitäpselt lindile mahhutatud, ehk kui ühe kassetipoole kestus on 17,5 minutit kümnesekundilise varuga, siis salvestise kestus 17 minutit ja 29 sekundit. Kusjuures juhuse tahtel on A ja B pool täpselt sama kestusega. Kassett on limiteeritud 36 eksemplarile. Ülal olevalt lingilt saab kuulata loo Blood Smoke täispikka versiooni. Kassetil on lõigatud variant.

Tuesday, September 15, 2015

Kroma - Prince Of The City


Kroma - Prince Of The City
Trash Can Dance 2015
TCD86 kassett

A:

A Prior - Main Titles
Antares
Doubt - Daniel´s Dilemma
Family

B:

Hysteria
Prisoner (by Galaktlan)
Conflict - Betrayed
In Camera - Confessions
Prisoner - End Titles (by Galaktlan)

Kuula või lae alla digitaalselt!

Tiraaž 42
Kestus umbes 34 min. 02 sek.
Hind 4 eurot
Huvi korral võta ühendust Facebooki kaudu või kirjuta gtm242(ätt)hot.ee.

Kroma käesolev paigutub träkkide valmimist silmas pidades "Otsi mind Merkuurilt" ja "Siin kus lõpeb Maa" albumite vahele ja kui esimene Kroma reliis pakkus kõhedat müstilis-sünget helipilti ning hilisemad träkid on peegeldanud ulmemaailmu, siis "Prince Of The City" helikeel oleks pärist justkui kaheksakümnendate pisut juustusest, kuid kultusstatusesse tõusnud politseithrillerist, sellisest suurlinna noir-põnevikust. Antti loodud süntesaatorimeloodiad, nende teatud hillitsetus ja staatilisus, sobisis seekord justkui kedagi-midagi saatma, olema pigem kaaslane kui üksik kangelaslik edasitrügija läbimurdja. Kui nüüd need helid asetada filmimuusikana sobiliku pildi ja selleks on kõige paremini passivalt just kolme dekaadi tagune linnapõnevik taustaks, siis langebki kõik omasse elementi. Süngust kandvad sündikäigud, aeglaselt arenevad kasvavad kompavad saundid on perfektsed saatmaks filmirullile saadud kaadreid kus detektiivid igavlevad autos kellegi välisust silmas pidades, jooksevad mööda kivilinna tühje vihmast märgasid neoontulesid peegeldavad tänavaid, koguvad hoogu, et küljega kontoriuks maha joosta, vahivad suitsetades mõtetesse vajunult läbi linna voolavat jõge või satuvad aeg-ajalt isegi koju perele tere! ja head aega! ütlema. Träkid mis aitavad sul paremini kinnitada ekraanil toimuvat, luua meeleolu ning edastada emotsioone nii, et lõpuks on filmielamus garanteeritud.
Antti Turp, olles ise kaheksakümnendate politseipõnevikega sina peal, läks minu soundträkiliku ngemusega koheselt ühes ning me asusime välja mõtlema filmi millele need lood sobiksid. Alul oli idee luua täiesti uus kinolugu, selline 100% fake vana film. Sai välja mõeldud sobilikke filmipealkirju, otsitud pilte kaanekujunduseks ja niinimetatud olematu filmi screenshottideks, kuid ühel hetkel liikusid mu mõtted Sidney Lumet´i  häbiväärselt vähe tähelepanu saanud äraspidise krimiloo "Prince of the City" peale ning otsustasime minna täispangale - sobitada muusika juba olemasoleva kinoloo järgi. "Prince of the City" film pakkus sobilikult just kõiki neid aspekte mida Kroma muusikas kuulda võib, ehk siis ühest küljest pineviku taustaks sobivaid läbitungivamaid helisid, aga samas ka dramaatikat ja tegelaste hingemäsusid peegeldavaid mõtlikumaid sündimeloodiaid. Jõudnuna tõdemuseni, et see Kroma materjal peaks olema soundtrack, tekkis koheselt vajadus lisada veel mõne teise artisti loomingut, sest tihti sisaldavad ju OST´id peale helilooja loodu veel ka nn külaliste muusikat (näiteks Wojciech Kilar´i "Bram Stoker's Dracula" plaadil teeb suu lahti ka Annie Lennox) ning sellest lähtuvalt ulatas sõbralikult abikäe Taavi Laatsit, kelle kaks Galaktlani alt imunud lugu, täpsemalt öeldes ühe loo kaks erinevat lõiget, annavad Kroma vahele uut hingamist ja tundeid. Filmist lähtuvalt sai aga ümber seatud lugude järjekord ning paaril juhul ka muudetud kompositsioonide pealkirju, kõik vaid selleks, et kogu album võimalikult hästi filmi helitaustana kõlaks. Ja minu arust õnnestus see sümbioos "Prince Of The City" filmi ning Kroma/Galaktlani muusika vahel suurepäraselt. Meediana on kasutatud C35 uusi kroomlinte valges korpuses. Karp klassikaline vanakooli musta tagusega ning print 250 grammisele paberile nn. postkaart vehelehe variandina. Heli on salvestatud Chrome mode´is.

Tuesday, September 08, 2015

Agoonia / Sporadic Creation split


Agoonia / Sporadic Creation split
Trash Can Dance 2015
TCD82 kassett

Agoonia:

 I - 26:16 
II - 7:33 

Kuula!

Sproadic Creation: 

Of The Woods 6:16 
Spiritual Military 20:42 
Designed to Burn 5:05

Tiraaž 42
Kestus umbes 2 x 33 min
Hind 3 eurot
Huvi korral võta ühendust Facebooki kaudu või kirjuta gtm242(ätt)hot.ee.

Split kassett ja seetõttu ei saa just öelda milline artist A poolel ja kes B küljel, aga võtan tähestiku järjekorras ning  seega mainin esimesena Agooniat. Artist võttis minuga ise ühendust, uuris tagasihoidlikult, et kuidas oleks võimalik kassetile pääseda? Vastasin, et kui mulle muusika meeldib, siis ei ole takistusi ning saadeti see ülal lingitud YouTube´i klipp, 26 minutit müra pealkirjaga "I". Kuulasin paar minutit ja mõtlesin, et lahe, kohe hakkab end lahti kerima, kohe saab sissejuhatav osa läbi. Sama mõtlesin ka 10 minuti jarel ja siis saigi peatselt kogu träkk läbi kuulatud, mida aga ei saabunud, oli ... Olgu, see äge ju, et gaasi lisatakse ilma paigalt võtmata ning seda veel niivõrd konkreetselt ja häirimatult, nii tugeva enesekindlusega. Just see tunduski nii köitev, et sai käed löödud ning sinna peale veel kasseti jaoks ka teine träkk, lakoonilise pealkirjaga "II", välja kaubeldud. Agoonia noise on minu kõrvade jaoks justkui masin-ritualistlik muster millest aeg-ajalt kostuvad läbi, kui nüüd lähtuda artisti poolt saadetud ning kasseti vahelehele pandud sõna "agoonia" seletusest, justkui surijate viimased sõnapobinad, mis siin ja sealpoolse maailma vahele kajana pendeldama on jäänud.  
Sporadic Creation´i lugu "Of The Woods" sattusin kuulma aastaid tagasi YouTube´ist ning palve peale saatis artist lisamaterjali ning rääkis natuke aastal 2010 salvestatud demolugude tausta. Noorel poisil (praegu mitmes metalbändis kaasa lööval Henry Lutsul) olevat aastaid tagasi olnud peal kange isu metalit teha, aga kodukandis, metsade ja soode vahel, ei leidunud ühtegi teist entusiasti ning seega sai tõmmatud netist mõned musaprogrammid ning mängitud ja lauldud üksi kogu materjal linti. Kümmekonnast loost valisin välja kolm, mis kandsin ehedamalt edasi koheselt meeldinud "Of The Woods´ile" omast äraspidisust ja vildakust, seda outsider-metalile omast toitvat viljaliha. Kolm välja valitud demolugu on oma BM/doomis rühikamad, sõjakamad ning isikupärasemad. Need lood olid justki valged varesed, teises suunas rühkijad kes, nagu näha, lõpuks ülejäänutest varem pärale jõudsid.
Meediana on taaskasutatud C68-70 helikassetid, millest pooled musta ja pooled läbipaistva korpusega, sekka paar valget. Kassetikarp standartne läbipaistev. Kasseti vaheleht on värviprindis 250 grammisele paberile prinditud postkaart-tüüpi ning kahepoolne nii, et saad keerata kas Agoonia külje väljapoole või siis eelistada Sporadic Creation´i kujundust. Agoonia kaanel oleva kujunduse autor on artist ise, Sporadic Creation´i puhul pani outsider-metal´ile nii sobiva naivistliku metsapildi kokku Aamen, ehk Ivo Liidemaa. Tiraaž kassetil on 42 eksemplari.